Ajajoon
ESAB võib uhkustada rohkem kui sajandi kestnud tehnoloogiliste uuendustega.
|
1904: Liider on sündinud. Insener Oscar Kjellberg rajab ettevõtte Elektriska Svetsnings-Aktiebolaget (ESAB). 1906: Uuenduslikkuse võidukäigu algus. Kjellbergi ainulaadne leiutis – maailma esimene kaetud keevituselektrood saab patendi. 1937: Läbimurdeline arendustöö. Leiutatakse sukelkaarkeevituse meetod, mis annab paindlikud vahendid suurte metallikoguste kiireks, ühtlaseks ja ohutuks sadestamiseks. 1944: Pöördeline tehnoloogia. Võetakse kasutusele uus protsess TIG-keevitus (Heliarc), mis annab suurema kontrolli keevisliite üle, tagades tugevama ja kvaliteetsema tulemuse. 1950: Kvanthüpe. Töötatakse välja gaasmetallkaarkeevitus (GMAW) ehk MIG/MAG-keevitus. Mitmekülgsus ja kiirus teevad sellest enim kasutatud tööstusliku keevitusprotsessi. 1955: Kerkib esile plasmalõikamine. Union Carbide’i Linde üksuses leiutatakse metallide lõikamiseks plasmakaar. Hiljem sai Lindest L-Tec, mille ESAB viimaks ära ostis. 1993: Keevitustarvikute pioneer. Tuuakse turule Marathon Pac, ainulaadne monoliitse või räbustisüdamikuga keevitustraadi suurpakk. 1996: Esimene omataoliste hulgas. Norra ettevõttele Marine Aluminum tarnitakse ESABi esimene hõõrdkeevitusmasin SuperStir™. 2010: Kiirlahendus. Töötatakse välja kiire sukelkaarkeevitus, mis võimaldab ülikvaliteetseid keevisliiteid ja suurt tööviljakust. 2012: Uue põlvkonna tehnoloogia. ESABi juhtiva paaris-sukelkaare protsessi baasil töötatakse välja ICE™, sukelkaarkeevituse tehnoloogia uus põlvkond. |
|